Küttepuude valik ei laiene ainult puu liigile. Meil on täna peamised küttepuud kask, lepp, sanglepp, kuusk, saar, tamm. Iga puiduliik on erineva iseloomuga ja käitub ka küttekoldes natuke erinevalt.
Selle valiku kõrval tuleb veel otsustada, millise kuivusastmega küttepuid tellima peaks.
Peamiselt on valikus toores, metsakuiv ja kuiv.
Mida need tähised siis täpselt tähendavad ning millega peaks arvestama, kui tellida näiteks metsakuiv küttepuu?
Metsakuiv on tavaliselt okaspuu. Okaspuul on selline komme, et ta sureb jalapealt ära ja siis jääb niimoodi aastateks lihtsalt püsti seisma. Kui näiteks lehtpuud surevad püstijalal ära, tekib üldjuhul tüvesse kuivmädanik, tüvi muutub hapraks, nad kukuvad ümber ja muutuvad aja jooksul osaks metsamaast, siis okaspuu ikka veel seisab, nagu Vana Toomas.
Sellise metsakuiva puuga on see hea lugu, et ta ongi juba peale aastaid surnult seismist kuiv.
Nagu läheks poodi ja võtaks valmistoidu, ainult kahvli pead ise otsima.
Küsitakse tihti, et aga ta ju seisab seal õues vihma käes?
See ei loe. Vihm teeb puidu pinna märjaks ja päike kuivatab selle jälle ära. Puu on lihtsalt pinnamärg. Kui niiskusemõõdik sisse surada, siis on ta seest ikkagi kuiv.
Kuidas kodus metsakuiva hoida? Kas peab aastaid õues kuivatama?
Ei pea, metsakuiva puu võib kohe panna kuurialla või keldrisse või kus iganes keegi oma küttepuid armastab hoida.
Kui õues seisavad, siis oleks hea päevake-paar enne kütmist tuppa tuua. Aga seda me soovitame kõikide puudega teha.
Seega on metsakuiv küttepuu üsna mugav lahendus. Kuivamise on juba loodus ära teinud. Jääb üle ainult puud ahju panna praksumist nautida.
Sest just okaspuu on see, mis kaminas ja ahjus seda klassikalist praksumist teeb.
Nagu vanaema juures.
